Esinejad
Antarctica (Austraalia)
 |
Antarctica on värske Melbourne'i bänd, mis segab võrdsetes osades analoogkõladega süntesaatori-rock'i ja kitarrivaba poppi. Samas pole tegu enam noorukitega – kõik mehed on eelnevalt mänginud väga erinevates vähem ja rohkem eksperimentaalsetes bändides. Schillingule jõuab neljaliikmeline ansambel oma esimese Euroopa tuuri raames. Antarctica esikplaat ilmub 2010.a. augustis ja selle produtsendiks on Finn Keane, kes on varem tuntust kogunud Wilco, Franz Ferdinand'i ja Oasis'e plaatide miksimisega. See fakt annab kätte ka kõlavihje – Antarctica kõlab suurelt nagu mõni staadionibänd. |
Je Suis Animal (Norra)
 |
Je Suis Animal on viieliikmeline Oslo bänd, mis miksib 80ndate lõpu inglise indie't 60ndate psühhedeelia, naiivsete meloodiate ja harmooniliste naisvokaalidega. Tulemus on hüpnootiline ja kaunis. Habetunud ja üleõppinud Norra bändidele vastandav viisik tuli kokku 2004. aastal UK's, kus kaks inglise noormeest tutvusid samas kunstikoolis õppinud Norra neidudega. Debüütalbum “Self-Taught Magic From a Book” (2008) avaldati Norras, UKs, Saksamaal, Prantsusmaal ja Austraalias ning sai kõikjal äärmiselt sooja vastuvõtu osaliseks. Värske menu toel anti 2009. aasta suvel 10 kontserti Austraalias ja Uus- Meremaal. Bänd esinenud rohkelt UK's, kus on lava jagatud muuhulgas The Clientele'i, The Ladybug Transistori, Serena Maneeshi ja Love Is Alliga. Augustis naaseb bänd UKsse tutvustama oma uut singlit “Multicoloured Waterbirds”. Je Suis Animali oodatud teine plaat valmib veel sel aastal. |
Queen's Head (Austraalia)
 |
Queen's Head pole “vana ja väärikas” bänd - kokku tuldi 2009. a., kui nimeka Austraalia indie-rock bändi Subaudible Hum liige Mr. Speaker tundis vajadust teha midagi sootuks erinevat. Rahulolematus viis uue kolmeliikmelise bändi sünnini, mis on juba vaimustanud kodumaa publikut tumeda, hästitantsitava elektro-indie'iga. Mõnikord vastutavad rammusate biitide eest trummid, mõnikord läptop. Tempo ja maneerid vahelduvad suurel määral. Laividel ei armasta nad end korrata, vaid tulevad igal korral välja millegi uuega. Austraalia muusikapress on täheldanud, et kontserdilkäinud vajavad reeglina omajagu aega nähtust ja kuuldust toibumiseks. |
Joose Keskitalo ja Kolmas Maailmanpalo (Soome)
 |
Joose Keskitalo on Savonlinnas elav laulja ja laulukirjutaja, kes jõudis laiema avalikkuse ette oma 2004.a. debüüütplaadiga “Luoja auta”, mis oli küll kõlalt toores ja lihvimata, kuid mõjus siiski kummaliselt küpse ja ilusana – peaaegu gospelina. Tänaseks on Joose Keskitalo Soomes kõrgelt hinnatud ja nõutud laivesineja ning oma muusika kohta on ta ise öelnud, et see on “vastand kogu produtseeritud muusikale”. Vaatamata lüürikas tihti korduvatele surma- ja hauateemadele ei kõla aga Keskitalo lood raskepäraselt ja see on väga nauditav paradoks. Muuhulgas on Joose laenanud oma isikupärast hääletämbrit ka plaadifirma Fonal rahvusvaheliselt tuntuima artisti Paavoharju lugudesse. Schillingul esineb Joose neljaliikmelise bändiga Kolmas Maailmanpalo (“kolmas maailmapõleng”). |
3 Pead (Eesti)
 |
Ansambli 3Pead tuumiku moodustavad kohalikus underground'is alates 90ndate algusest ilma teinud Erkki Tero (ÖÄK, Erro) ja Janek Murd (Borax, Rubik 3001) koos Müürilillega (Annie Rist). Neljanda peana on gruppi lisandunud live-trummar Allan Amberg (ÖÄK, Dallas). Aastal 2007 ilmusid Peadel albumid “Ilusaim heli” ja “Taevaluugid”, mille lummusesse langesid otsekohe nii kohalik muusikapress ja kui ka kuulajad. Plaatidel segab bänd emakeelset “hipi-poppi” folgi ja elektroonikaga, sekka ka vaoshoitult rokkides. Looga “Sõjakulleri sõit” anti oma panus ka Veljo Tormise töötluste plaadile “Laulu jäävuse seadus”. Schillingul saab laivis kuulda kindlasti ka uue, veel ilmumata plaadi materjali. |
Bad Apples (Eesti)
 |
Bad Apples on Lasnamäe noormehe Henrik Esse juhitud ansambel, mis alustas aastal 2003 nn magamistoaprojektina. Plaadifrima Seksound andis 2006. aastal välja Bad Apples'i esimese albumi "When Colours Become Day And Night" ning 2009 sügisel nende teise paadi "The Autumn People". Mõlema plaadi salvestamisel olid Henrikule abiks ansamblite Pia Fraus, Popidiot ja Picnic liikmed. Bad Applesi 60ndate muusikast inspireeritud indie-pop on saanud juba rohkelt positiivset vastukaja nii Eestis kui piiri taga. Esse on öelnud, et ta tahaks teha estraadimuusikat, kuid selleks on tal vaja orkestrit, mida ta hetkel endale lubada ei saa. Seniks nautigem suuri ideid ja kauneid meloodiaid lihtsas, aga mõnusalt voolavas bändiseades. |
Opium Flirt (Eesti)
 |
Opium Flirt on 2000ndatel üks enim silmapaistnud kohalikke eksperimentaalse rock’i kooslusi. Bändi tuumiku moodustavad Ervin Trofimov ja Erki Hõbe, kes panid grupile aluse 2003. aastal. Viimase viie aasta jooksul kolm plaati avaldanud bänd on tänaseks kasvanud trioks – hiljuti lisandus solisti ja trummarina Andres Lõo (ex-Luarvik Luarvik). Järjekordse suunamuutuse läbi teinud Opium Flirt’i uuest palgest saab aimu nende värskelt EP-lt “Strange Commitment”. Miniplaadil katsetab trio värskekõlaliste rütmidega ja kasutab esmakordselt vokaale. Kokku kõlab kõik siiski neile ainuomaselt ja põnevalt, sisaldades kilde pea kõigest - post-pungist ja Depeche Mode’ist kuni David Bowie ja moodsa klassikani. |
Malcolm Lincoln (Eesti)
 |
Malcolm Lincoln on ilmselt sellel aastal kõige rohkem kõneainet pakkunud uus Eesti artist. Solist Robin Juhkentali ja bassimees Madis Kubu (aka Fretless Rämbu) panid bändi kokku 2009.a. oktoobris. Endalegi ootamatult sattusid noormehed pärast konkursi “Eesti Laul” võitu “eurokarussellile”. Kogu nendega kaasneva meediakära juures on aga meeldiv näha, et duo tuuritab jätkuvalt underground-klubides, kasutab esinedes üksnes arvutit ja basskitarri ega ole pannud leibu ühte kappi Alar Kotkasega. Malcolm Lincolni tõeline pale avaldub aga laval, kus jabur-stiilse imago ja liikumisega duol ei ole seni õnnestunud kedagi ükskõikseks jätta. Malcolm Lincolni oodatud debüütalbum ilmus just äsja Vaiko Epliku produtsendikäe alt, väljaandjaks maailma suurim plaadifirma Universal. |
